Dokumendid 1

Memo

29.04.2013 Laitse Seltsimajas toimunud avalikust arutelust:

Reovee käitlemine Kernu vallas

 Osavõtjate nimekiri:

http://www.allikakulaselts.eu/?attachment_id=438

Arutelul osales 31 valla elanikku ja 5 valla ametnikku. Arutelu juhtis Urmas Lonn, MTÜ Allika Külaseltsi juhatuse esimees.

U.Lonn avas arutelu teema tutvustamisega: Allika küla maadel avastatud ettevõtte Arne Auto OÜ poolt tekitatud keskkonna reostus.  Järgmisena anti sõna vallavalitsusele.Küsimus: Kuidas on vallas korraldatud fekaalivedu?

Vastas vallavanem Enn Karu, kes kõigepealt esitles lisaks temale kohale tulnud 5 valla ametnikku ja andis sõna abivallavanem Hannes Orgsele.

Abivallavanem  Hannes Orgse: tutvustas üldiselt, kuidas peaks käima reovee käitlemine. Lisaks andis teada, et vallavalitsuses on ettevalmistamisel reovee käitlemise eeskiri, mida tutvustatakse lähima kuu jooksul. Siiani vastavasisuline eeskiri puudub.
H.Orgse selgitas, et praegu on Kernu vallas 2 suuremat purgimiskohta, Laitses ja Haibas,  kuid mõlema võimsusest jääb väheks. Järgmine lähim purgimiskoht Keilas ei suuda samuti mahtu juurde võtta, jääb üle veel Tallinn.

Vallavnem E. Karu: Haiba purgimiskoht on vigane juba aastaid ning suurvee ajal imbub sinna sadevett ja hakkab solki üle ajama. Vedamisfirmasid, kellel Tallinnaga purgimisleping, on piisavalt, aga hinnad võivad olla kallimad. Selle teemaga pole vallas tegeletud.

Ehitusnõunik Laas: tutvustab nõudeid ehitusprojektidele ja ehitistele, mis aga paraku eriti suvilapiirkondades ei vasta alati eeskirjadele, millest omakorda tuleneb kestev keskkonnareostus. Hinnanguliselt tekib suvilapiirkonnas suvisel kasutusel 5 kanti reovett ühe majapidamise kohta, 3000 –st suvilakrundist umbes pooled on kasutuses. Kuhu see reovesi on viidud ja aastatepikku? Vallal ja üldse kõigil puudub igasugune ülevaade. Võimalusel siiski üritatakse inimesi mõjutada oma mahuteid kaasajastama ja ka kontrollida, et ei oleks ise tekitatud ülejookse. Reguleerida saaks seda kasutuslubade andmisega.

Vallaelanik Ü. Kullasepp: kas ehitusluba aegub, kui ei, milleks siis üldse kasutusluba.

Ehitusnõunik selgitab.

Vallaelanik Milerman: siiani oleme rääkinud aia-august, mis on kindlasti probleem, aga tänane arutelu teema on ju, et fekaalivedaja, kes tekitab valla maadel endale ise purgimiskohti.

Karu: järelevalve peaks olema selline, et teenuse ostja nõuaks vedaja käest dokumenti.

Lonn: tekib vastuolu, kuna teenuse tellija on huvitatud odavaimast kaubast ja ei küsi dokumenti. Räägib, et reostuse tekitanud vedaja  (Arne Auto OÜ) jutu järgi pidid valla purgimiskohad olema nii viletsas seisukorras, et juba loodushoiu pärast on parem need loodusesse purgida,et väidettavalt siis ei jookse otse Vasalemma jõkke.

Karu: Haibas praegu renoveeritakse, aga võimsus sellest ei suurene.

Keskkonnanõunik Miloserdov: mis siis, et eeskirja veel ei ole, seadus kehtib ikka.

Lonn: kuidas saaksime olukorda muuta.

Milerman: naabrivalve?

Vallaelanik Lonn-Lumeküla: pole arvestatud, et elanike arv suureneb.

Karu: Laitsesse ei oleks saanud ehitada võimsamat purgimiskohta, see oleks olnud liiga kallis ja ei oleks saavutanud ka töötamiseks vajalikku kriitilist mahtu. Suvilapiirkonna kanaliseerimine aga oleks maksnud 350 miljonit krooni.

Vallaelanik Allikmets: kas vallal on ülevaadet, kui palju on piirkonnas vedajaid, kellel on purgimiskohtadega lepingud. Räägib, et naabervaldades pole olukord parem. Järeldab samuti, et lähim võimalik koht oleks Tallinn, kus Tallina Vesi võtab 1,7 eurot kandi eest.

Lonn: uuris tuttava vedaja käest, kuidas Harku vallas on vedu organiseeritud. Igas purgimiskohaga lepingut omavas autos on vallast väljastatud mingi luba või midagi taolist.

Korrakaitse- ja majandusnõunik Rohunurm: üldine mure on, et purgimise ja purgimiskohtade üle ei saa järelvalvet teha ja kontroll nende üle puudub täielikult.

Vallaelanik R. Rüütel: teeb ettepaneku panna reostust puudutav meilivahetus ülesse Allika külaseltsi kodulehele, et huvitatud saaksid sellega tutvuda. Senini ei ole selgunud kui palju meie vallas veel on selliseid fekaalide mahapaneku kohti? Teeb ka ettepaneku, et MTÜ Allika külaselts võiks paluda Harju maavanemalt järelvalvet probleemi lahendamisel, sest see ei ole mitte üksikus rahaahnes ettevõtjas, vaid ülevallaline, kui mitte üle riigiline – vallaametnike jutul on sama olukord ka mujal valdades. Teatavasti on Eesti senise rahastamisperioodi jooksul saanud korraliku toetuse Euroopa tõukefondidest just vee ja kanalisatsiooni kaasajastamiseks. Seega ka kontoll selle sihipärase kassutamise üle saab olema väga tõhus, mis tähendab seda, et nii praegused, kui tulevased vallajuhid peavad leidma vastused äärmiselt ebamugavatele küsimustele.

Vallaelanik Milerman: kahetsusväärselt toimus ka Ruila külas paar aastat tagasi sarnane reostus. Ruila Kool tellis fekaaliveo firmast  Haiko teenused OÜ  ja see purgiti Ruila külas olevatele maadele. Selle teo tunnistajateks olen mina ja Ruila külavanem.

Vallaelanik: kas saaks fekaalivedu tellida kellegi käest, kellel on leping purgimiskohaga ja ka viiks sinna? Telefoninumber oleks vallas ja vedu tellitaks ainult sealt.

Lonn: Võimalusi kontrolliks on igasuguseid, füüsilisest kontrollist kuni GPS jälgimiseni. Luua on vaja mingid reeglid ja need kehtestada. Näiteks mingid kindlad firmad, kes võivad valla territooriumil seda teenust osutada, samuti nagu see on korraldatud olmejäätmete veol

Keskkonnanõunik Miloserdiov: Puuduvad seadused selle tegemiseks.

Millised seadused puuduvad ja mis seda keelavad või lubavad ei selgunudki.

Rohunurm: kuidas seda 10 000 elanikule selgeks teha?

K. Rüütel: nagu prügivedu?

Vallaelanik Marje Allikmets: oleme jõudnud arusaamisele, et meil on lahendamata probleem. Kas vallaametnikud tunnistavad seda?

Karu: tunnistame. Teema on tõsine, nagu ka suvilate kandis prügi.

M. Allikmets: kui olete aastaid teadlik, et purgimisvõimsus on puudulik, kas olete siis vaikivalt eeldanud, et fekaalid viiakse põllule?

Karu: peavad viima purgimiskohta.

Lonn: mis uue koostatava eeskirjaga muutub?

Karu: see on eelnõu, kus seaduses sätestatut korratakse.

Miloserdov loeb lõigu seadusest ette.

Lonn: ebaoluline. Kuidas saab Harku vald teha nõudeid, miks Kernu vald ei saa? Kas see uus määrus ka mingeid reegleid loob?

Karu: midagi  saaks ilmselt eeskirjadesse lisada, aga kuidas kontrollida?

Miloserdov ja Lonn diskuteerivad Harku valla meetodite üle.

Lonn: panen ette koostatavasse määrusesse mingeidki reegleid, mis fekaalivedu organiseerivad sisse viia.

R. Rüütel: Harku valla süsteemiga võiks tutvuda.

Karu: tutvume. Kas rakendada saab, ei oska öelda.

A. Allikmets: kas saaks määratleda reoveekogumisala Laitses.

Miloserdov: ei saa, peab olema vähemalt 300 sissekirjutatut.

M. Allikmets: kas vallal on konkreetne lahendus pakkuda?

A. Allikmets räägib suvilapiirkonna kanaliseerimisest.

Orgse: probleem on, et on 3000 krunti, küsimus pole ainult veevarustuses ja kanalisatsioonis, probleemiga oleks vaja tegeleda detailplaneeringu täpsusega. Teemaplaneeringu aste pole rahuldav. Ka on piirkonnas püsiasukate hulk väga erinev.

Milerman: lahendus tuleb leida täna.

Vallaelanik ja külavanem Sakeus: ehitusnõunik nimetas reaalse numbri umbes 7000 kanti fekaali,mis tekib ainult Laitse suvilate piirkonnas. Loeks tarbijad üle ja vald võiks nende nimel küsida vedajatelt vähempakkumise, kes veaks Tallinnasse või kuhu iganes,aga seda seaduslikult. Võitja firma peaks tagama näiteks Harku tingimused. Siis tegeleme kanalisatsiooniga edasi.

Keskkonnaametniku vastuväide, et pole seadust, mis tagaks mahu.

Vallaelanik A. Kullasepp: kohapealne reostus ka meil  (Kibunas) suur. Allikate rohkuse tõttu vee reostuse oht suur. Teine problee – teede halb olukord; suurte autodega ei pääse talvel majadeni.

Sakeus:  teha nagu piimaringiga, väiksemad autod veavad suurema auto mahutisse.

R. Rüütel: ettepanek  teha koostööd Harju Ühisteenuste Keskusega koostööks. Reoveega võiks toimida prügiveoga saranane süsteem.

Karu:  Kernu vald Ühisteenuste Keskuse liige. Organisatsioon alles kujunmeisjärgus, täna puudub nn “võimsus”.

Miloserdov: asi kinni riiklikus tasandis. Vaja tekitada reoveepiirkond.

Milerman, Karu ja Miloserdov arutavad, mis kellegi vastutusalasse peaks kuuluma.Selgusele ei jõuta.

A. Allikmets: tegutsema peaks vald.

Karu: olemas on ju ka vaba konkurents.

Lonn: probleem seadusandluse puudulikkuses. Kas vald saaks teha maavanemale või Keskkonnaministeeriumile mingeid ettepanekuid, et hakataks looma seaduseid, mis siiani puuduvad?

M. Allikmets: mis seaduse alusel vald eeskirja koostab?

Miloserdov vastab.

Lonn: tuleb luua pretsedent – kui pole otsest seadust, mis asja organiseeriks.

Vallaelanik  J.Kuuskaru: vallavalitsus tehku leping vedajaga, kellel omakorda on leping purgijaga. Naabrivalve teeb ülejäänu ja kui vedaja ei pea lepingust kinni, siis teeb vallavalitsus trahvi.

Sakeus: vald andku mahud ette.

J. Kuuskaru: toetan Heino Sakeuse mõtet täielikult. Tehke graafikud, koordineerige.

Ü. Kullasepp: soovituslik vedaja oleks hea mõte.

Vallaelanik T. Schmidt: pisikesi nüansse on nii palju, millest kõigest kohapeal rääkida ei jõua. Teen ettepaneku  kutsuda Koostöökogu eeskirja koostamise arutellu ning lisada arengukavasse eesmärk Laitse suvilatepiirkonna kanaliseerimiseks ning hakata juba täna ette valmistama vastavasisulist projekti tulevasest tõukefondide perioodist rahastuse taotlemiseks.

Lonn: vallavalitsus võiks uurida, kuidas olemasolevate seaduste raames oleks võimalik olukorda kontrolli alla saada.

Laas: räägib veevarustusest ja kanalisatsioonist, ka sellest, et pole kohustust liituda. Haibas valmib ühisveevärgi süsteem 2013.

Sakeus: Tallinnas purgimisega saaks alustada kohe.

Milerman: näen, et hetkel probleemi lahendus on puhtalt järelevalve küsimus. Kuidas kontrollida?

Karu: elanik võiks nõuda vedajalt dokumenti.

R. Rüütel: inimesi saab teavitada ka valla lehe kaudu.

Karu: nõus.

Lonn: võiks tõesti soovituslik vedaja või vedajad olla.

K. Rüütel: mis vald ütleb, kui inimene helistab ja küsib, et kuhu helistada, kui pütt on täis?

Karu: võin numbri anda.

K. Rüütel: kas loodavas määruses on sees ka mingi uus ja oluline punkt probleemi lahendamiseks või on see lihtsalt koopia seadustest ja linnuke kirjas?

Miloserdov: üldjoontes on koopia seadusest, kuhu saab lisada ka omapoolseid ettepanekuid.

Orgse: asjade koomale tõmbamiseks toon välja 3 punkti:

a)      Teavitamise poolt parandada.

b)      Valla tasandil seadusandlikult reovee käitlemise reguleerimine. Uurida, kas hankida ühiselt mingi vedaja ja korraldda järelvalve.  Konsulteerida Harku vallaga.

c)      Pöördumine riiklike institutsioonide poole.

K. Rüütel: kas ja millal pannakse määrus avalikuks aruteluks üles?

Karu: eelnõud üleval valla kodulehel. Tehke ettepanekuid.

Milerman: probleemist võiks inimesi teavitada ka valla lehe ja kodulehe kaudu. Teada võiks anda ka ausad vedajad.

Lumeküla-Lonn: aga mis saab sellega, mis praegu maha on valatud?

Karu: keskkonnainspektor on alustanud menetlust, mille tulemusest teavitatakse valda. Reostuse tekitaja lubas reostuse koristada 1. maiks.

Sakeus: osa on ta juba ära koristanud.

Arutelu lõpp.

 

Protokollijad: K.Rüütel, R.Noormaa